Kohvi kasulikkus ja kahjulikkus – uuemad andmed

Kohvi joomise mõju – kasu ja kahju.

Joo 3-5 tassi päevas et kohvi kasulik mõju toimiks.

2015 aastal on Ameerika juhtiv valitsuse tervishoiu ja toitlustuse kolleegium teinud avalduse, et kohvi tuleks juua rohkem kui arvatakse.

Kolleegium leiab, et kohvi joomine vahemikus 3-5 tassi päevas ei oma mingeid erilisi kahjulikke mõjusid.

Samas leiavad nad et kohvi joomisel on mitmeid häid mõjusid kui juua 3-5 tassi päevas – see vähendab südamehaiguste riski ja ka 2-tüübi suhkruhaiguse riski. Lisaks sellele , et ta hoiab inimese ärksana.

Lisaks on tehtud uuringuid, kus mõõdukas kohvi tarbimine päevas on vähendanud Parkinsoni tõve tekkimise riski.

Kuigi kohvi joomine 3-5 tassi päevas on USA valitsuse terviseteadlaste arvates kasulik, ei jooda praegu üheski maailma riigis niipalju ko...

Read More

Rasvane sealiha on jälle tervislik

Rasvane sealiha kui osa dieedi pidamisest.

Ajakiri Time toob oma 2015 aasta maailma toidusuundade artiklis esimese punktina välja, et rasvased toidud näitavad uuesti populaarsuse kasvu.

Ajakiri toob välja, et või tarbimine on Ameerikas kõigi aegade rekordi tasemel.

Lisaks sellele – mitmete burgerikettide menüüs on uutena sisse toodud eraldi rasvased burgerid. Tõuseb ka rasvaste jogurtite tarbimine.

Kui mõned aastat tagasi peeti rasvase toidu söömist ebatervislikuks ja dieetidest jäeti need välja, siis kaasaja teadus on mõne sammu edasi läinud ja rasvadel tehakse paremini vahet – osad rasvad on kasulikud ja osad on endiselt kahjulikud.

Seapeki riba

Seapekk ei ole tervisele kahjulik

Sealiha ja loomaliha kui osa põhjamaisest dieedist – “Nordic Diet”

On juba varasematest uuringutest teada, ...

Read More

Toitlustamise suunad 2015. aastal

Toitlustamise trendid Eestis 2015. aastal.

Laias maailmas on viimastel aastatel toimunud toitlustamise vallas mitmeid kiireid muutusi ja ka alanud 2015. aastaks prognoositakse Lääneriikides mitmeid uusi suundi, mis osaliselt ka Eestis toitlustamist ja cateringi teenuseid mõjutab. Ajakirja Time ennustuste ja muude artiklite põhjal väike kokkuvõte asjadest, mida ennustatakse – eelkõige need asjad, mis ka Eestit mõjutavad.

Mitte kõik Lääneriikide trendid ei jõua ehk veel sel aastal Eestisse – näiteks on väheusutav et tõuseb rohutirtsude ja muude putukate tarbimine või tekivad mingite uute nishi toitude ketid.

  • Uute Aasia köökide esile tõus. Kui seni olid populaarsed Hiina ja India toidud, siis esile tõusevad Aasia põhjapoolsemate riikide – näiteks Vietnami köök.
  • Natura...
Read More

Kvaliteetne ja tasuta kontoritoit kui töötajate motiveerimise viis

Tasuta kontoritoit töötajatele.

Ettevõtted on ajast aega püüdnud leida mooduseid, kuidas motiveerida oma töötajaid. Viimastel aastatel on eriti tehnoloogia firmades püütud mõelda, millised motiveerimise viisid peale otsese töötasu oleksid kõige sobilikumad ja meeldivamad töötajate jaoks.

Näiteks kontoriruumid muutuvad , eriti loomingulistel töötajatel, järjest kodusemaks ja mängulisemaks, et töötajad tunneksid ennast nagu kodus. Lisaks tuuakse kontoritesse mänguautomaadid, lauamängud või luuakse sportimise ja treenimise võimalused. Üheks töötajatele osaks saanud hüvedest on saanud järjest enam ka toitlustamine kontoris. 

USA meediakompanii NBC toob oma artiklis “The Power of Free Lunch” ehk “Tasuta lõuna võim”välja mõned ärilised põhjused ja loogika, m...

Read More

Toitude säilitamine

Toitude säilivuse ajad toatemperatuuril ja erinevate külma temperatuuride juures. Kartulite säilivus, vees soolaga ja pestuna kottides,

hapukoore ja piimatoodete kauem säilitamine

kinnises või lahtises nõus säilitamine

LIHA

Kodused külmutusmasinad, mis ei ole sügavkülma masinad, ei suuda üldjuhul säilitada liha värskena kauem kui paar päeva. Teine asi on sügavkülmas hoitava lihaga.

      •   Sügavkülmas olev hakkliha ei pea sügavkülmas vastu kauem kui 3 kuud 
      •   Sealiha sügavkülmas säilib ca 6 kuud
      •  Veiseliha , lambaliha , vasikaliha , hirveliha ja kitseliha säilivad sügavkülmas kuni 12 kuud.

Liha on pahaks läinud kui on näha libedat pinda, kui liha on kleepuv või rohekat või pruunikat värvi.

JUUST

 Juustu säilitamisel on samuti erinevatel juustudel erinevad...

Read More

Ukraina ja Vene köögi võrdlus

Vene ja Ukraina rahvustoitude omapärad.

Võiks arvata et Vene ja Ukraina köök on peaaegu samad või äravahetamiseni sarnased – et borś on borś ja pelmeenid on pelmeenid. Samas on siiski nende rahvaste toitude vahel mõningad omapärad mis on omased ainult ühele rahvale.

1) Vareenikud ( Varenyky ).

Vareenikuid peavad ukrainlased oma rahvustoiduks, kuigi need on olemas paljude Ida-Euroopa rahvaste menüüs. Need on poolkuu kujulisest tainast kokku rullitud ja sisse pannakse tavaliselt kartul, kapsas või puuvili.

2) Pelmeenid on samuti mõlema rahva menüüs kindlal kohal.

3) Kapsapirukad. ( stuffed cabbage )

Kapsa pirukad

Kapsa pirukad

Mõlema  rahva toitude hulgas on kapsapirukad – mis on kapsalehe sisse keeratud liha ja riis ning ära hautatud.

4) Borś...

Read More